Näituseprojektid.
"Lastetuba". 1995, Vaal galerii.
"Rutt hingab. Anna Hingab". Rottermanni soolaladu 2000
"Rokokokoo". Tallinna Kunstihoone galerii 2003
"Roos. Kärbes. Roos". Tartu Kunstimuuseum 2009
"Luige Hummer". Tallinna Lennujaam 2011
Avaliku ruumi objektid ( kunstikonkursside võidutööd )
"Sitikadiivan ja kommidiivan". Niidupargi kutsehariduskeskus, 2013
"Must Päike". Harju Maakohtu hoone, Lubja tänaval. 2018
"Mustikas". Sillamäe Riigimaja. 2020
2018. Harju Maakohtu hoone, Lubja tänav, Tallinn
„ Must päike“ on tugevaid tundeid, varjatud tunge ning ekstreemseid hingeseisundeid peegeldav poeetiline kujund. Tume kobar, milles on varjul kontrolli alt libisenud emotsioonid ja spontaansed raevupursked. Niidi otsas rippuv raskus pea kohal. Inimloomuse tume pool. Must planeet taevas. Üheaegselt habras ja hirmutav. Kuid „Must päike“ ei kiirga vaid kohtumõistmise depressiivset energiat. 6500 musta pirni seas on üks helendav, tasahilju süttiv ning kustuv. Tuluke pimeduses, täpp taevalaotuses, valgus tunneli lõpus. Lootus õiglusele, pääsemisele, kergemale karistusele või kättemaksule. Ühesõnaga lootus lootusele.
2011. Tallinna Lennujaam, Riigikogu Kunstisaal, Tartu Kaubamaja
"Luige Hummeri" idee sündis teeneka metsateadlase ja ökoloogilise mõtteviisi propageerija Heino Luige loost, kes 1988. aastal Austraalias viibides sai vihmametsade taastamise ühest mudelist inspiratsiooni Eesti Hapnikufondi loomiseks. Selleks plaanis ta trükkida seeria postmarke, mille müügihinnaks 1 USD topeltmark. Üks markidest pidi jääma ostjale tõestamaks tema asutajaliikme staatust, teine aga tuli idee levitamiseks edasi saata. Luik tellis kümneid tuhandeid paarismarke, kulutades sellele märkimisväärse osa isiklikke sääste. Kahjuks aga projekt ei käivitunudki korralikult. Heino Luik hukkus Tallinnas Paldiski maanteel 22. augustil 2007 kokkupõrkes liiklushuligaani autoga. Papist mudelile oli kleebitud ca. 35 000 marki.
2020. Sillamäe Riigimaja
“Mustika” kotseptsioon on vormunud metafoorse kujundi ning arhitektuurse keskkonna elementide koosmõjul. Marjakujuline osa installatsioonist tuletub operatiivsõidukite vilkurite ning perforeeritud aia ringikujuliste väljalõigete koosmõjust. Vilkurite kumer klaaspind suunab materjali valikut ning valguse iseloomu. Varred moodustuvad sama läbimõõduga torudest, millest piirdeaedki.
Kui vilkuv plafoon sisendab tavaliselt ohutunnet, siis aeglaselt süttiv ja kustuv valgus öösel ning klaaspinnast läbikumav valgus päeval mõjub pigem turvaliselt.